Uued liikluseeskirjad: mobiiltelefon, tuled, möödasõidud ja helkurvestid.

Praegu Eestis kehtivad liiklusseadus ja liikluseeskiri võeti vastu juba 2011. aastal. Ühiskonna ja liikluse kiire areng, uued sõidukid ning rangemad ohutusnõuded on loonud vajaduse muuta ja ajakohastada liiklusvaldkonna seadusandlust.

"Garaaž" alustab koostöös Transpordiametiga artiklite sarja, mille eesmärk on selgitada kõiki liikluseeskirjade ja liiklusseaduse muudatusi ja täiendusi. Materjali valmistas ette AUTOMED autoteeninduse meeskond Tallinnas.

1. Juhil on keelatud sõiduki juhtimise ajal kasutada telefoni ilma vabakäeseadmeta ning hoida telefoni käes sõiduki liikumise ajal. (Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 1)

Kommentaar: võrreldes varasemate reeglitega kehtib mobiiltelefoni kasutamise keeld nüüd ka väljaspool asulaid sõiduki juhtimisel. Liiklusseadus keelab samuti kõik muud tegevused, mis segavad sõiduki juhtimist ja halvendavad liiklusohutust. Rõhk pannakse mobiiltelefoni kasutamisele kui kõige levinumale tegevusele, mis tekitab sõiduki juhtimisel ohtu. Telefonivestluse ajaks on soovitatav peatada sõiduk ohutus kohas, sest vestlus hajutab juhi tähelepanu liikluselt.

2. B-, C-, D- või T-kategooria mootorsõiduki juht peab väljaspool asulat tee peal sundpeatuse korral halva nähtavuse või pimeda ajal sõidukist väljudes ja sõiduteel viibides kandma ohutusvesti, mis vastab standardi EVS-EN471 teise klassi nõuetele. (Liiklusseaduse § 33 lg 7, § 11 lg 2, § 2 p 48)

Kommentaar: auto või traktori juht, kes väljub sõiduteele pimedal ajal või halva nähtavuse korral, on teistele juhtidele tavaliselt halvasti nähtav ning sageli ei piisa ainult jalakäija helkurist. Näiteks on liiklusõnnetuste statistikas juhtumeid, kus juhid varjasid oma kehaga auto tagatulesid ja sattusid seetõttu avariisse. Seetõttu on ohutusvesti kasutamine juhi enda huvides. Euroopa Liidu direktiivi järgi on ohutusvest isikukaitsevahend, millele kehtivad vastavad ohutusstandardid. Vastavust saab kontrollida märgistuse CE EN471 järgi.

3. Ohutuse seisukohast kõige olulisemad muudatused seisva sõiduki tulede kasutamise reeglites pimeda ajal:

1) Sõidukil ja selle haagisel, mis on peatunud või pargitud halva nähtavuse või pimeda ajal valgustamata teel väljaspool asulat, tuleb lisaks gabariittuledele ja numbritule valgustusele sisse lülitada ka ohutuled. (Liiklusseaduse § 40 lg 4)

2) Sõidukil, mis on peatunud või pargitud halva nähtavuse või pimeda ajal valgustamata teel väljaspool asulat, ei ole lubatud kasutada lähi-, kaugtulesid ega udutulesid. (Liiklusseaduse § 40 lg 5)

3) Asulas teele pargitud sõidukil ei ole lubatud kasutada lähi-, kaugtulesid ega udutulesid. Asulas teel peatunud sõidukil on keelatud kasutada kaugtulesid ja udutulesid. Lähituled võivad olla sisse lülitatud paremal tee serval peatudes. Asulas tee vasakul poolel peatunud sõidukil on keelatud kasutada ka lähitulesid. (Liiklusseaduse § 40 lg 5)

Kommentaar: liiklusseadus täpsustab ja selgitab arusaadavamalt tulede kasutamist erinevates liiklusolukordades, kuna seisva sõiduki tulede kasutamine pimedal ajal võib olla ohtlik ja eksitada teisi liiklejaid.

4. Asulas peab liikuvate sõidukite vaheline ajavahe tavatingimustes olema vähemalt 2 sekundit ning väljaspool asulat vähemalt 3 sekundit. See nõue ei kehti möödasõiduks oma sõidurajalt väljumisel koos suunatule näitamisega. (Liiklusseaduse § 46 lg 2)

Kommentaar: muudatus võimaldab juhtidel lihtsamini jälgida õige pikivahe hoidmist. Ees sõitva sõidukini jäävat vahemaad on sekundites lihtsam hinnata kui meetrites. Pikivahe vähendamine on lubatud ainult möödasõidu alustamisel, mitte möödasõidu võimalust oodates.

5. Muutus möödasõidu mõiste. Möödasõit on ühe või mitme liikuva sõiduki möödumine oma sõidurajalt väljudes. (Liiklusseaduse § 2 p 44)

Kommentaar: seega on möödasõit ka manööver, mis ei ole seotud vastassuunavööndisse sõitmisega.

6. Juhil on lubatud mööduda ees liikuvast sõidukist vasakult. Erandiks on vasakpööret või tagasipööret tegev sõiduk. (Liiklusseaduse § 51 lg 1)

Kommentaar: ei ole lubatud mööduda ees liikuvast sõidukist parempoolsele rajale ümber reastudes, kuna selline manööver kvalifitseerub möödasõiduks, mida paremalt poolt teha ei tohi. Nõue lisati selleks, et vähendada sagedast sõiduridade vahetamist ühtlases liiklusvoolus ja agressiivset sõidustiili.

7. Üherealiselt teelt mitmerealisele teele sõites peab juht andma teed mitmerealisel teel liikujale. (Liiklusseaduse § 57 lg 4)

Kommentaar: liikluskorraldusvahendid võivad liikluskorra muuta. Seega tuleb selliste vahendite olemasolul juhinduda neist.

8. Nii teel kui ka väljaspool teed ei tohi mootorsõiduki juhil olla veres alkoholi sisaldus 0,2 milligrammi või rohkem 1 grammi vere kohta või väljahingatavas õhus 0,1 milligrammi või rohkem 1 liitri kohta. (Liiklusseaduse § 69, § 1 lg 21)

Kommentaar: liiklusseadus kehtestab alkoholi, narkootiliste või muude psühhotroopsete ainete mõju all sõiduki juhtimise keelu ka väljaspool teid.
9. Asulas teel, kus suurim lubatud kiirus ei ületa 50 km/h, peab juht andma teed D-kategooria ühissõidukile, mis alustab sõitu tähistatud peatusest. (Liiklusseaduse § 37 lg 2)

Kommentaar: erinevalt varasematest reeglitest ei kehti teeandmise kohustus teedel, kus lubatud sõidukiirus on üle 50 km/h.

10. Vastassuunas liikuv juht peab andma teed juhile, kes ootab trammiteel vasakpöörde võimalust ja takistab trammi liiklust. (Liiklusseaduse § 45 lg 9)

Kommentaar: nõue lisati selleks, et vasakpööre trammiteelt ei takistaks trammi liiklust.